Yo Hablo Español, Y También Ingles! 

Sündisin USA-s, kuid kolisin väga noorelt Mehhikosse. Kuna mu ema ja vanavanemad, kes aitasid mind kasvatada, rääkisid oma emakeelena hispaania keelt, sai sellest ka minu emakeel ehk “emakeel”. Ma räägin, loen ja kirjutan seda soravalt. Emakeel on definitsiooni järgi keel, millega puutute kokku sünnist saati. Kasvasin üles Mehhiko väikelinnas, puutusin tarahumara keelega ka vähe kokku. Tarahumara keel on uto-astekaani keelte perekonda kuuluv Mehhiko põliskeel, mida räägib umbes 70,000 XNUMX tarahumara inimest Chihuahua osariigis, osariigis, kus ma üles kasvasin. Samuti puutusin inglise keelega kokku, kui mu nõod meile osariikidest külla tulid. Ma jäljendaksin ja teeskleksin, et räägin ka inglise keelt, öeldes korduvalt selliseid asju nagu shua shua shua (minu väljamõeldud keel), sest see kõlas minu jaoks nagu inglise keel. Nad ei parandanud mind kunagi, ma usun, et see on heategu.

Olin 11-aastane, kui ema kiskus mu noorema õe ja mind Chihuahuast Sierra Madrest värvikasse Coloradosse. Olin selle vastu äärmiselt vastu, sest igatsen oma sõpru ja vanavanemaid, aga olin ka põnevil, et õppida inglise keelt ja näha uut kohta. Hüppasime tugevalt lõhnava bussi peale ja 16 tundi hiljem jõudsime Denverisse, meie uude koju.

Mu ema hoidis meid koolis aasta tagasi, et saaksime kiiresti inglise keelt rääkima õppida.

Aasta hiljem armsa lahke ESL-i (inglise keel teise keelena) õpetaja ja PBS-i rõõmsameelse aardvarki abil rääkisime õega vabalt inglise keelt. ESL-i õpetaja nägi minuga natuke vaeva. hääldasin pidevalt v-tähte valesti; ilmselt peaksid sa midagi tegema hammaste ja suuga samal ajal, et see ei kõlaks nagu b-täht. Kuni tänase päevani on mul raskusi v-tähe õige väljaütlemisega, kuigi mul on sageli väljakutse oma nime välja kirjutada, ütlen kiiresti "v, nagu Victoris" ja ohkan, meenutades hellalt oma ESL-i õpetajat.

Ma ei saa ka elu eest öelda charcuterie, aga see on vestlus mõneks muuks korraks.

Olen väga tänulik võimaluse eest rääkida väga soravalt kahte keelt. Isegi kui mu ajul on sageli raskusi ühelt teisele lülitumisega, mille tõttu ma räägin spangli keelt, on see väga kasulik. Kui ma ütlen, et räägin hispaania keelt, tunneb inimene poes või telefoni teel kergendust, see on tõeliselt ilus kogemus. Ka kohtumine kellegagi tema keeles on selline ainulaadne seos. Nii palju rohkem kultuurilist tähtsust annab see, kui küsida kelleltki oma emakeeles, kuidas tal läheb. Minu lemmik on see, kui kiiresti see inimene küsib, kust ma pärit olen, ja siis läheb jutt lendu.

Ameerika Ühendriikides teistes keeltes peale inglise keele rääkimist ei kohta alati entusiastlikult. Ma ei suudaks kokku lugeda, mitu korda olen sõbrad ja ma lõunalauas istunud ja hispaaniakeelses laulus meie elus toimuvast arutanud, kuid kohtub võõras või mõnikord kaaslane. töötaja ütleb: "Ära räägi siin seda rumalust, ma ei saa sinust aru, aga kui sa räägid minust?" Uskuge mind, kui ma ütlen, et me ei räägi kindlasti sinust. Tõenäoliselt räägime midagi oma juuste või toidu kohta, mida sööme põnevusega, paljude asjade kohta, kuid mitte teie. Vähemalt minu kogemuse järgi.

Meil on au kogeda siin Denveri metroopiirkonnas mitut keelt. Näiteks Vietnami, Etioopia, Hispaania ja Nepali. Sama keelt kõnelevatel inimestel on põnev koguneda ja rääkida ning olla autentselt nemad ise. Keel on üks viis väljendada meie individuaalsust ja identiteeti.

Nii et täna kutsun teid üles jääma uudishimulikuks ja otsima viise, kuidas säilitada seda, mis on teile ainulaadne oma emakeeles. Maailmas räägitakse üle 6,000 keele; ole uudishimulik, mu sõber. Peame õppima oma tõelist emakeelt austama. Emakeele tundmine täidab mind esivanemate au ja tarkusega. Oma emakeele tundmine on üks viis teada saada oma tõelist mina ja seda, kust ma pärit olen. Emakeeled on pühad ja sisaldavad meie esivanemate teadmisi ja jõudu. Emakeele hoidmine on kultuuri ja ajaloo säilitamine.