Please ensure Javascript is enabled for purposes of website accessibility Otse pealehele

Sõna kasutamine: enesetapu mõistmine ja teadlikkuse vajadus

Olen kogu oma karjääri jooksul sukeldunud enesetapumaailma, alustades enesetappu mõtisklevatest inimestest kuni nendeni, kes on seda üritanud, ja traagiliselt nendeni, kes on sellele alistunud. See sõna ei tekita minu jaoks enam hirmu, sest see on minu tööelu lahutamatu osa. Siiski olen aru saanud, et enesetaputeema tekitab paljudes inimestes rahutuid emotsioone.

Hiljuti mõne sõbraga lõuna ajal mainisin sõna "enesetapp" ja küsisin neilt, mis tunde see neis tekitab. Vastused olid erinevad. Üks sõber kuulutas, et enesetapp on patt, teine ​​aga tembeldas need, kes endalt elu võtavad, isekateks. Viimane sõber palus teemat muuta, millest ma lugu pidasin. Selgus, et sõna enesetapp kannab endas tohutut häbimärgistamist ja hirmu.

Enesetaputeadlikkuse kuu omab minu jaoks nii suurt tähtsust. See võimaldab meil tulla kokku ja avalikult arutleda enesetapu üle, rõhutades selle tähtsust ja teadvustamise vajadust.

Ameerika Ühendriikides on enesetapp surmapõhjuste hulgas 11. kohal. Šokeeriv on see, et Colorado on enesetappude arvu poolest viies osariik. See statistika viitavad selgelt enesetapust rääkimise kiireloomulisusele.

Et enesetapuga seotud hirmuga tõhusalt võidelda, peame vaidlustama müüte, mis seda põlistavad.

  • Esimene müüt: Soovitab, et enesetapu üle arutlemine suurendab tõenäosust, et keegi seda üritab. Uuringud aga tõestavad vastupidist – enesetappudest rääkimine vähendab vaimse tervisega seotud riske. Avatud vestlustes osalemine võimaldab inimestel oma tundeid väljendada ja pakub platvormi, kus neid saab kuulda.
  • Teine müüt: Väited, et need, kes arutlevad enesetapu üle, otsivad lihtsalt tähelepanu. See on vale oletus. Peame võtma tõsiselt kõiki, kes kaaluvad enesetappu. Väga oluline on probleemiga tegeleda ja tuge avatult pakkuda.
  • Kolmas müüt: Lisaks on vale eeldada, et enesetapp toimub alati ilma hoiatuseta. Tavaliselt on enesetapukatsele eelnevad hoiatusmärgid.

Isiklikult ei saanud ma enesetapukaotuse üleelajana kunagi täielikult aru leinaga elamise tõsidusest kuni möödunud aastani, mil kaotasin traagiliselt enesetapu tõttu oma vennapoja. Järsku põimusid minu tööalane ja isiklik maailm. See spetsiifiline lein jätab meile rohkem küsimusi kui vastuseid. See tekitab süütunnet, kui mõtleme, mida oleksime võinud öelda või teha teisiti. Küsime pidevalt, millest oleme ilma jäänud. Selle valusa kogemuse kaudu olen mõistnud enesetapu sügavat mõju mahajäänutele. Kahjuks näevad ellujääjad enesetappu ümbritseva häbimärgistamise tõttu sageli vaeva, et leida toetust, mida nad hädasti vajavad. Inimesed kardavad endiselt arutada sõna enesetapp. Enesetapu nägemine sellel pool spektrit aitas mul mõista, kui oluline on enesetapust rääkida. Ma ei pööranud kunagi tähelepanu kõigile, keda suitsiidid on tabanud. Pered leinavad ja võivad karta rääkida oma lähedaste surma põhjustest.

Kui kohtate kedagi, kes võitleb enesetapumõtetega, saate midagi muuta järgmiselt.

  • Kinnitage neile, et nad pole üksi.
  • Väljendage empaatiat, väitmata, et mõistate oma emotsioone täielikult.
  • Vältige kohtuotsuse langetamist.
  • Korrake nende sõnu neile, et tagada täpne mõistmine, ja see annab neile teada, et kuulate aktiivselt.
  • Uurige, kas neil on plaan, kuidas end tappa.
  • Julgustage neid otsima professionaalset abi.
  • Pakkuge neile haiglasse kaasa või helistage kriisitelefonile
    • Colorado kriisiteenused: helistage 844-493-8255või tekst Räägi to 38255

Loodan, et 2023. aasta ülemaailmsel enesetappude ennetamise päeval olete saanud mõned olulised õppetunnid: harige end enesetapu kohta ja eemaldage hirm selle üle arutleda. Mõistke, et enesetapumõtted on tõsine asi, mis nõuab asjakohast tuge ja tähelepanu.

Alustagem oma riiklikku enesetappude ennetamise nädalat sellega, et saame öelda sõna "enesetapp" ja tunneme end mugavalt vesteldes kõigiga, kes ootavad, et keegi küsiks: "Kas teiega on kõik korras?" Nendel lihtsatel sõnadel on vägi päästa elu.

viited

Vahendid